Tiibeti meditsiini arst päästis Venemaa suurest tüüfuse epideemiast 20 päevaga

19. sajandi lõpus päästis Burjaadist arst Sul Tim Badma Venemaa suurest tüüfuse epideemiast. Ta peatas oma retsepti alusel valmistatud pulbriga haiguse leviku 20 päevaga.

Hiljem palus tsaar Aleksander II imearstil nimetada ükskõik mis hind tasuks rahva hukatusliku ja seni ravimatu haiguse võitmise eest. Tiibeti meditsiini viljelenud arst ei soovinud midagi muud, kui ruume haigla jaoks, kus ta saaks oma metoodika ja rohtudega patsiente ravida. Hiljem andis tsaar end Vene õigeusku ristida lasknud uue nimega Aleksandr Badmajevile suurte teenete eest arstiteaduse doktori aukraadi. Doktori tiitlit kuulus arst aga ise kunagi kasutama ei hakanud. Küll aga muutus ta väga mõjukaks isikuks tsaari õukonnas omades tihedat läbikäimist ka kurikuulsa imearsti Rasputiniga.

Badmajevi autentsete retsepide alusel toodetakse praegu Padma tehases Šveitsis rohtusid, millest ka meil on võimalus tõhusat tervendust saada.

Siin on lugu 1938. aasta Päewalehest. Badmajevi omaaegse asjaajaja, eestlase, Juhan Pässi jutustus kuulsa arsti suhetest keisrikojaga ja Rasputiniga.

Salapärane imearst P. A. Badmajev

Päewaleht, nr. 50, 20 veebruar 1938

Omal ajal oli P. A. Badmajev Peterburi salapäraseimaks isikuks, kellest räägiti palju niihästi Vene kõrgemais ringkonnis kui ka Vene lihtrahva hulgas. 1897. aastal oli P. A. Badmajevi Udjelnaja mõisa asjaajajaks eestlane Juhan Päss, praegune Laose talu peremees Jõgeveste vallas Valgamaal. Jutlemisel andis ta järgmise seletuse selle imearstiks peetud isiku kohta:

„Oma välimuselt kui ka iseloomult oli P. A. Badmajev isevärki mees. Üheks tema iseloomustavaks omaduseks oli, et ta oma Udjelnaja mõisa kulude kohta tahtis igapäev ülevaadet saada ja selleks, kui ka vajaliste ostude tegemiseks, pidin ma Udjeluajast Peterburisse sõitma ning need aruanded võttis ta igakord isiklikult vastu.

 

Siirdudes budha usust Vene õigeusku, oli tema ristiisaks olnud troonipärija Aleksander Aleksandrowitš, pärastine keiser Aleksander III, ja tema teenistuses oleva burjaadi jutu järele olevat ta pärit ühest kuulsaimast budha preestrite suguvõsast. Rohkesti kõminat tekitas omal ajal Peterburi seltskonnas asjaolu, et tsaar tahtis talle ristiisa-kingitusena anda arstiteaduse doktori aukraadi, millega aga ei tahtnud nõustuda akadeemia, sest tal puudus vajaline haridus. Lõppudelõpuks pidi akadeemia siiski alluma tsaari tahtele ja Badmajevile anti arstiteaduse doktori aukraad, kuigi ainult Tiibeti arstiteaduse doktorina. Oma nimekaardid lasi ta aga “doktorita” trükkida. Ka ukseplaadil puudus aukraadi märkiv „Dr.”.

 

Muuseas oli tema omapärasuseks, et ta ei tarvitanud apteegi-rohtusid, vaid valmistas vajalisi arstimeid oma laboratooriumis, ja tema rohtudel arvati olevat mingisugune imetegev jõud. Ta oli omalaadne imearst, kelle arstimitega ravitseti ka Vene troonipärijat Alekseid.

 

Peterburis elas ta neljakordses majas, mille teisel korral oli patsientide vastuvõtmine. Ooteruumiks määratud toad olid kõik toredasti sisustatud. Tumedat värvi kallid vaibad seintel ja ustel ning paksud vaibad põrandal ja suured fantastilised õlimaalid seintel andsid oote- ja vastuvõtu ruumidele otse müstilise ilme. Hääletult liikusid külastajad paksudel põrandavaipadel ja igal pool valitses vaikus, mida vahest segas ainult daamide siidkleitide sahin.

 

Patsientide vastuvõtmisel kandis Badmajev alati frakki valge vestiga ja lakk-kingi. Patsiente käis tal väga palju ja ettetellitud tunniaegadeks sõitsid ta maja ette uhked vappidega ilustatud tõllad. Suurem arv külastajaid olid daamid, noored ja vanad, aga ka tähtsaid riigimehi oli seal alati näha.

Igapäevasel aruandmisel tuli minul oodata toas, mis oli suure vastuvõtusaali kõrval, ja sealt võisin ma neid patsiente näha. Tema teenistuses olev burjaat oli uksevaibasse teinud ümmarguse augukese, nagu neid on näitelava eesriides, ja sealt võisin neid vabalt vaadata.

 

Dr. Badmajev oli abielus ja oli siis, välimuse järele otsustades, umbes 35, aastat vana. Tema perekond elas Udjelnajas, kuhu tuli Peterburist kaheksa versta Soome raudteel sõita. Ka Udjelnajas paistis ta omapärane maitse ja kodune kord silma. Nimelt olid kõik elamud ja kõrvalhooned halliks värvitud, ja seal nägin ma tema abikaasat ja tütreid ka ainult hallides rõivastes.

Peale oma elamu oli seal veel mitu maja teenijaile, ja viimaseid oli tal terve kari. Mõisa õuet ümbritses kõrge tulpadest püsttara, ja väraval oli ‘väravavaht nagu Kerberus, kes ei lasknud ühtki hinge ilma pääsekirjata sisse. Tallis oli tal seitse hobust, kelle eest hoolitsesid tallipoisid tallmeistri ja kutsari järelevalvel. Kariloomad olid valget-punast-kirja tõuloomad, ja nende talitajaiks oli hulk naisi. Peale selle oli tal veel palju koeri. Mõisa ümbruses kasvas sirge männimets, ja kogu krundi suurus võis olla umbes 60 Riia vakamaad.

 

Eraelus oli dr. Badmajev väga vähese kõnega ja tulles oma laboratooriumi, mida juhatas burjaat, andis ta korraldusi ja seletusi peaaegu lakooniliselt. Kasvult oli ta lühedavõitu, umbes viis jalga pikk. Ta käik oli sirge ja esinemine uhke. Lai kõrge rind, ümar ja täidlane nägu, lühikeseks lõigatud mustad püstikammitud juuksed andsid talle mehise välimuse. Ainult ta must, nüriks pöetud hõre täishabe, ülespöördud sõõrmetega pardinina, väikesed mustad pilusilmad ja tugevad kõrvad reetsid ta burjaatlikku päritolu. Oma arstimeid valmistas ta Tiibetist ja Mongooliast tellitud kollastest juurtest. Kohale tulid need juured tugevasti rautatud kastides. Kasti lahti võttes täitus tuba iseäralise, just mitte vastiku lõhnaga. Need juured olid lõigatud jalapkkusiks ja olid umbes sulepea jämedused. Juuri kooriti selleks sisseseatud masinaga, tükeldati ja jahvatati, kuna pulbriks määratud osa tambiti müüsris peeneks. Laboratoorium asetses samas majas ja nimelt teisel korral, aga eemal patsientide vastuvõturuumidest.

Laboratooriumi juhataja jutu järele oli dr. Badmajevit õige sagedasti külastanud ka rahaminister S. I. Vitte ja muuseas vihjas ta, et doktoril olevat õigus alati kaasa rääkida, küll mitte otsekoheselt, aga kaudselt, kui tsaar oma ministritega on arutlemas Kauge Ida asju. Nii oli ta siis peale arstiameti umbes samasugune „kõrvalkantsler”, nagu oli seda starets Rasputin. Lõpuks oleks tähendada, et revolutsiooni päevil toime pandud läbiotsimisel leiti dr. Badmajevi korterist endise tsaari Nikolai II tütarde kirjavahetus Rasputiniga, mis tõestab tema sidemeid niihästi keisrikojaga, kui ka Rasputiniga.

Autor: Silva Soobik
Sowa Rigpa terapeut Men Lingi Keskuses