Tiibeti meditsiin

Sissejuhatus

Tiibeti meditsiin on iidne ja aegade jooksul testitud terviklik lähenemisviis keha, vaimu ja emotsionaalse heaolu terviklikule tervishoiule. Inimese tervise tasakaalus hoidmise idee keskmes ei ole mitte ainult keha füüsiline osa, vaid ka meele või vaimuga seotud psühhoemotsionaalne seisund. Viimane mõjutab füüsilise keha funktsioneerimise ja pideva uuenemise alusmehhanisme – kehaenergiaid. Tervise hoidmise ja taastamise olulisteks aspektideks on oma keha ja meele olemusega kokku sobiv dieet ja eluviis ning arvestamine väliskeskkonnaga.

Tekkinud viljakast infovahetusest ning koostööst kasvas 11. sajandiks välja ainulaadne süsteem, mis sisaldab sünteesi füüsilise ja psühholoogilise meditsiini põhimõtetest, millele on lisatud budistlik vaimne mõistmine. Tiibetlased elasid looduskeskkonnaga otseses kontaktis.

Nad mõistsid kogemuste ja uuringute kaudu, et keskkonnas leiduvad loodusjõud korreleeruvad otseselt inimese organismi toimimisega ja mõjutavad seda. Kõik see, mis moodustab meie universumi, koosneb viiest põhielemendist, mida on kirjeldatud iidsetes Tiibeti meditsiini käsitlevates tekstides.

Nad määratlesid looduses eksisteerivaid põhijõude ning nende omadusi. Koostöös teiste pärimuskultuuride esindajatega selgus, et nägemus inimese tervise funktsioneerimisest oli kaugete maade teadmistes põhiolemuselt sarnane.

Kogemuste ja detailide jagamine muutis, aga Tiibeti meditsiini veelgi rikkalikumaks ja laiahaardeliseks.
8. sajandiks välja kujunenud teadmiste ja kogemusbaas inimese organismi funktsioneerimisest, diagnostikast, patoloogiast, farmakoloogiast ja ravivõtetest kirjutas kokku toonane väga kuulus arst ja õpetlane Yuthok Yönten Gompo (708 AD).

Tema teos, “Neli meditsiinilist tantrat” (“Rgyud bzhi” hääldatakse Gyushi), on tiibeti meditsiini õpingute aluseks kõikidele arstidele tänapäevalgi.

Traditsioonilise tiibeti meditsiini aluspõhimõtted

Haiguse põhjused

Tänapäeval, kus inimkonnal on kasutada üha täpsem tehnika, uurimaks kõike eksisteerivat hämmastavalt väikeste algosakeste tasandil, oleme harjunud mõtlema, et haiguste põhjustajateks on bakterid, viirused või siis haigusttekitavad väärarengud meie keha moodustavates osistes. Viimaseid soodustavad mõjutused väliskeskkonnast, vale dieet või eluviis. Need on üldlevinud loogika kohaselt haiguste algpõhjused.

Idamaades minnakse haiguste algpõhjuste selgitamisel veel sügavamale ning räägitakse tasakaalu kaotanud kehaenergiatest, millele kogu käegakatsutav füüsis reageerib ja allub. Kuid ka siin võib edasi küsida, et miks need kehaenergiad sassi lähevad. Kas ka sellel ei ole mitte omaette põhjust, ehk alg-algpõhjust?

Tiibeti traditsiooniline meditsiin annabki haiguste põhjustele kahetasandilise selgituse. Tiibetlased kutsuvad oma pärimusmeditsiini nimega SOWA RIGPA ning sellel on kaks tähendust, mis viitavad ka haiguste põhjuste kahele aspektile. Need, iidset ravikunsti markeeriva väljendi SOWA RIGPA, tähendused on:

„Ravimise kunst“

„Teadlikkuse/teadveloleku kasvatamine“

Sisuliselt tähendab see seda, et kui me tegeleme haiguste ravimisega tõhusate ravimite, kirurgilise sekkumise, teraapiatega või teeme efektiivseid jõupingutusi ennetustegevusele hügieeni, õige dieedi ja eluviisi vallas, siis lõigume me ikkagi ainult haigustepuu oksi. Sügavad, meie silme eest peidetud põhjused on aga ikka läbi raiumata ning me oleme endiselt ohustatud haiguste taaspuhkemisest. Teisisõnu, me oleme astunud haigustele vastu vaid „Ravimise kunsti“ tähenduse võtmes ehk tegeleme vaid haiguste väga otseste põhjustega.

Haiguste esmased põhjused

Kõige algsemaks põhjuseks on tiibeti traditsioonis väljendatuna MARIGPA ehk erinevas sõnakasutuses kas teadmatus, rumalus või ignorantsus. See ei tähenda intellektuaalset rumalust või faktiliste teadmiste ning oskuste puudumist. Marigpa näol on tegu kogu tajutava eksistentsi vääriti mõistmisega, omistades kõikidele füüsiliselt nähtavatele ja tajutavatele ning meeleliselt kogetavale ilmingutele reaalse „päris“ olemuse.

Niisamuti on ka Marigpa väljendus oma “mina”, “ego” reaalseks, püsivaks ja kõigestmuust eraldiseisvana eksisteerivaks pidamine. Self-grasping. Teisisõnu võib öelda, et minu probleemide algpõhjus on „mina“ ehk kui puudub „mina“, pole ka minul või “minu” probleeme. Pole kannatusi.

Unenäos esinevate täiesti reaalsena tuntavate probleemide parim lahendus on üles ärgata. Tavaelu kontekstis oleks see siis pigem ärkvelolu, teadlikkuse (Rigpa tiib.k) saavutamine, „mina“ suhtelisuse, põhjuslikkuse ja illusoorsuse mõistmine. Haiguste algpõhjuste ehk esmaste põhjuste ületamiseks on vaja vaimset meistrit või õpetajat, kes annab täpseid juhiseid ja harjutusi vaimsete praktikate teel. Marigpa ületamise teel jõudmaks Rigpani, haiguste ja tajuvate olendite (sentient being) kogu eksistentsi algpõhjuste ületamiseni.

Seniks aga, kuni meid juhib argiteadvusest tõusev Illusioon, et kõik nähtumuslik on päriselt olemas, kaasaarvatud inimene Ise (ehk vaatleja), tekitab see inimese ja tema ümbritseva vahele hinnangulisi suhteid, mis väljenduvad mõtete ja edasi emotsioonidena.

Tiibetlaste sõnul on inimesel emotsioone ja selle varjundeid ühtekokku 84000, mis koonduvad kolmeks põhiliseks meeleplekiks (mental poison):

Iha
(attachment)

Viha
(hatred)

Ignorantsus
(ignorance or delusion)

Viimased on ka haiguste algpõhjuse – vale vaate või Marigpa – kolm kombitsat, mis pikemal avaldumisel meie füüsilise keha energiad sassi ja haigeks ajavad.

Tekib küsimus, et kuidas nad seda teevad. Siin tuleb korraks tagasi minna eelmise väiteni mateeria illusoorsusest . Sellest räägib omas võtmes juba ka kaasaja teadus, väites, et mateeriat kui säärast polegi olemas, vaid on ainult protsessid. Mateeria on vaid aineosakeste tiheda vibratsiooni meeltega tajutav väljendus. Koolitunnist mäletame nende osakestena aatomeid, elektrone jne, kuid idamaades omistatakse suuremat tähtsust neid moodustavale viiele algelemendile:

Kogu eksistents põhineb nendel elementidel

Ruum – Kogu olemasolu alus

Tuul – Annab liikumise aineosakestes kuni
suuremate struktuurideni välja

Tuli – Annab soojust, küpsemist

Vesi – Annab niiskuse ja koherentsuse

Maa – Annab tugevuse

Kolm meelemürki kombinatsioonis algelementidega panevad Tiibeti meditsiini jaotussüsteemi kohaselt aluse kolmele kehaenergiale. Tiibeti keeles nimetatakse neid Kolmeks Njepaks ehk sõnasõnalt tõlgituna “Kolm viga”.

Need kolm kehaenergiat eksisteerivad materiaalsel, emotsionaalsel, aga ka mentaalsel ehk meeletaju tasandil.

Samuti tuleb mainida, et need kehaenergiad toimivad nii füüsikaliselt jämedakoelisel, meile tajutava ja nähtava mateeria tasandil, kui ka algvibratsioonina valguse tasandil. Kui sellekohased tiibeti iidse traditsiooni väited mateeria koosnemisest peenekoelisel tasandil valguslainetena võisid mõnikümmend aastat tagasi tunduda uskumatuna, siis tänapäeva teadus on jõudnud samasuguste järeldusteni.

Kolm haiguste algpõhjust ehk peamised psühhoemtsionaalsed seisundid ajavad inimese keha algelemendid tasakaalust välja:

* Ihad, kiindumised, klammerdumised, rahuldamata ning pidevalt kasvamakippuvad soovid, ihnus ei lase rahulikult olla tuule energial. See aga tekitab ülemäära suureks kasvades kõiki stressi ilminguid, unehäireid, südame rütmihäireid, seedehäireid. Lisaks kõigele puhub tuul omakorda lõkkele tule ning muutes jõulisemaks lima energiaga avalduvad külmad haigused.

* Viha, vihkamine, uhkus, ülbus, pahameel, raev viivad tule energia tasakaalutusele, mille ilminguteks võivad olla kõrge vererõhk, põletikud, probleemid maksaga jm.

* Ignorantsus, rumalus, laiskus, tuimus, lodevus, apaatia, kitsarinnalisus tekitavad segadusi maa ja vee elemendi toimes ehk lima energias. Selle väljenduseks on muuhulgas näiteks tursed, rasvumine, uimasus, teatud liiki tsüstid ja kasvajad, probleemid neerude, suguorganitega, aeglane ainevahetus jne.

Loomulikult on inimese organismis nimetatud kehaenergiad pidevalt vastastikuses koosmõjus ning nimetatud haigused ja tasakaalutused ei ole seotud alati ainult siin näitena toodud kehaenergiate ja baasemotsioonidega. Selline on aga haiguste tekkimise loogika kaudsete põhjuste tasandil üldiselt.

Haiguste otsesed põhjused.

Eelmises peatükis toodud näited kehaenergiate tasakaalutusest ja seeläbi väljakujuneda võivatest haigusseisunditest aktiveeruvad enamjagu läbi haiguste otseste mõjurite:

Seos ebaõigete söömisharjumuste ja toiduvalikute ning haiguste vahel on ilmselge. Suurema osa terviseprobleemidest põhjustab tänapäeval vale ja mitte hea kvaliteediga toit. Lisaks ebaõige toidukogus. Sobiva ja toitainerikka toidu valimine ning selle õigetes kogustes söömine on olulised tegurid, mis aitavad säilitada optimaalset tervist.

Tervisliku toitumisega tihedalt seotud on kohane eluviis. Vähene füüsiline liikumine, ületöötamine, vale unerütm, vähene une aeg ja kvaliteet, emotsionaalselt liigselt laetud kombed, töö ja hobid võivad põhjustada kehaprotsesside ebakõla. Sarnaselt võivad välise elukeskkonna reostus ja tasakaalutus, liigne alkoholi tarbimine, suitsetamine ja narkomaania põhjustada tõsiseid immunoloogilisi häireid.

Hooajalised mõjud meie tervisele on kõigile tuttavad. Külmad ja niisked talved, kus pole valgust toovad mitmeid tüüpilisi haigustepuhanguid.

Mõned tervisehäired on suvel väga levinud. Näiteks erakorraliste haiglate arstidega vesteldes osutavad nad sageli, et suvi on infarktiderikas aeg ja sügisel on inimestel probleeme kopsudega.

Sellele annab seletuse tiibeti meditsiini vaade erinevate looduslike elementide aktiivsuse tõusule ja langusele aastaaegade lõikes. Seega on hea pöörata tähele panu ka õigele toitumisele ja elustiilile ka erinevatel aastaaegadel.

Üks haiguste põhjuste liike on tiibeti meditsiinis nö “provokatsioonilised” haigused, mis viitab oma nime poolest millelegi üleloomulikule. Ometi viitavad iidsete õpetuste mitmed väliste provokatsioonide algpõhjustajateks liigitatud mõjurid varem inimsilmale nähtamatuks jäänud viirustele ja bakteritele.

Kokkuvõtteks:

Nüüd, kus meile on teada haiguste esmased ja teisesed põhjused ning Tiibeti meditsiini (Sowa Rigpa) kaks sisulist tähendust, saame me mõista, kuidas iidses traditsioonis neid teadmisi oskuslikult kombineerides inimesi tasakaalus hoiti ja raviti.

Tinglikult võib öelda, et Sowa Rigpa tähendust ” tervendamise kunstina” kasutati haiguste teiseste põhjuste elimineerimiseks ja inimeste raviks. Sowa Rigpa metoodika “teadlikkuse/teadveloleku toitjana” töötab aga haiguuste esmaste põhjuste – juurte – läbi raiumise tööriistana.

Esimese metoodikaks on õpetused õigest dieedist, eluviisist, tiibeti äärmiselt mitmekesine ja omanäoline farmakoloogia ning vägagi efektiivsed teraapiavormid (näiteks kuumutusteraapiad mokšaga, soojendamine õli ja ravimtaime padjaga ehk horme, koputamistehnikad keppidega, nõelravi,mähised ja vannid, teraapiad erinevate looduslike kividega, puhastusteraapiad, verelaskmine jne.

Haiguste algpõhjuste „raviks“ kasutatakse aga tiibeti rikkalikku vaimsete õpetuste pagasit, mis aitavad ihast, vihast ja teadmatusest tuhmunud meeled puhastada tingimuslikest emotsioonidest vabaks. Meetoditeks meditatsioon, mõtlus, visualisatsioonid, rituaalid, mantrad jpm.