Seedimine, immuunsüsteem ja lambaliha

Nii vanad eestlased, kui ka tiibetlased omasid teadmisi kõikide aineliste nähtuste alusmaterjalidest – algelementidest või ürgollustest ehk siis maast, veest, tulest ja õhust. Viimastesse takerdumata võib aga öelda, et kõige hinnatum tervise alustala on mõlemal rahval olnud seedejõudlus. Niru seedimise pealt tugevat keha üles ei ehita. Nõrk kõht ei suuda toidust vajalikke aineid kätte saada ning materjal kõikide keha osiste üles ehitamiseks jääb lahjaks. Lahjas laos läheb ladustatud materjal roiskuma ja tekitab omaette paksu pahandust.

Seedimise teeb aga tugevaks piisav tuli. See on nagu hagu pliidi all, mis muundab sinna pandud küttematerjali maja sisekliimat hubaseks loovaks soojuseks. Niru ja amortiseerunud koldega muutub aga hoone kiirelt kopitavaks ja vammi täis saraks.

Vaatame siis kuidas soovitavad tiibetlased erinevatel aastaaegadel oma kolde eest hoolt kanda ning kuidas toitusid meie endi siinsed esivanemad.

Himaalaja rahva tarkus, ütleb, et  meie patareide laadimise aeg on suvi, mil kogume päikeselt ja päikeseenergiast pakatavatest aiasaadustest piisavalt energiat, et külm talv vastu pidada. Küttevaru ehk siis seedetuli on maksimaalne hilissügisel ja talve esimeses pooles. Loogiline, sest siis on vaja külmade hangede vahel ellu jäämiseks maja piisavalt soe hoida. Talve jooksul saavad aga küttevarud otsa ning majja saabuvad niiskus ja rõskus. Inimkehas avaldub see tatitõbede, haiguste ja väsimusena kevadel. Kõige tühjemad on salved ja kasutamiskõlbulike puude riidad kevadel ja suve esimeses pooles.

Nõnda on sel ajal kõige nõrgem ka meie seedimise vägi. Sellest tulenevalt soovitab tiibeti meditsiin süüa sügisel ja talvel hästi tugevat toitu, millega toekas seedekuumus siis hästi hakkama saab ning sellest omakorda kehale uut sooja genereerib. Kevadel ja suvel, kui eelmisest suvest korjatud ressurss on maha käinud, peaks olema söömistega tagasihoidlikum sest muidu lõhume oma kolde ära.

Võrreldes tiibetlaste loogikat eesti vanarahva toitumisharjumustega, näeme otseseid sarnasusi. Talvel, kui seedimine tugev aga ka sahvrid ja salved toitu täis, söödi toekat ja rammusat rooga, mis hoidis keha sooja ja talvepeki naha vahel. Vastlapäevaks olid aga lihatükid soolatünnist otsas, rupskid, sabad ja sõradki söödud ning ees ootas paastu aeg. Looduse rütme jälgides tegi see aga kehale ainult head, sest keha vajas puhkust ja seedetuli säästmist. Suve alguses söödi vaid väga kergeid eineid. Näiteks körti, hapupiimasaadusi, rannarahva juures ka kala. Heinale võeti kaasa kääritatud kasemahla. Lihast ei saanud unistatagi, sest kevadised kesikud olid alles kesised.

Tiibetlaste ja ka teiste idamaade rahvameditsiini kohaselt pole toores toit kerge seedida ning seda tuleb kevadel vältida. See võrdub nagu toore puidu pliidi alla viskamisega, mis pigem pigitab kollet ja korstent. Nõnda kustutab toores toit ka inimkehas seedetule liiga kiirelt ära ning pigi vasteks meie kehas on kolesterool, tsüstid, turses keharakud. Mahakäinud tuli võrdub puhitava kõhu, seedehädade, kurnatud neerude, külmetavate käte ja jalgade ning sealt omakorda alla käinud libiidoga. Ehk siis tõestus meie vanale ütlusele, et armastus käib sõna otseses mõttes kõhu kaudu.

Ka maarjamaa memmed ei teinud varakevadel naatidest ja võililledest ohjeldamatult smuutisid. Looduse poolt pakutud kraam käis ikka pajast läbi ja keresse jõudis see kõhusooja leemekesena.

Tiibetlaste tarkuste ja eesti esiemade kogemuste valguses on meie tänapäevane toitumiskultuur mõnevõrra äraspidine. Paljud meist kevadel, kui seedekuumus on nõrk, tõesti kehale puhkust annab? Mida teeme me suve saabudes, kui mullu kogutud ressurss meie seedesüsteemis on täiesti otsa saanud? Paastujaid on vähe ning enamus alustab grillihooaega, ladudes kõhtu liha ja toorsalatit ning rüübates peale jahedat õlut. Tiibeti iidsed taadid ja eesti memmed soovitaks grillihooaja avada talve tugeva seedetule veerele. Nõnda säilib ka kõhu kaudu käiv armastus.

Mõned tiibeti meditsiini soovitused immuunüsteemi alustalaks oleva seedetule tõstmiseks

Joo enne sööki keedetud sooja vett

Väldi pidevat näksimist, mis lämmatab seedetuld. Hoia toidukordadel vahet

Väldi liigselt toore ja külma toidu söömist

Söö granaatõuna, mis on efektiivne seedesüsteemi soojendaja

Tugevaid liharoogasid eelista talvel, kevadel ja suvel söö kergemalt ning tee koormusvabu päevi või paastu (toores toit pole kerge)

Eelista kohalikku ning endale harjumuspärast toitu

Liigu, sest see kohendab seedetuld su kõhus

Nüüd lambalihast:

Eelnevalt oli juttu nõrgast ja külmast seedimisest ning just lambaliha on üks soojendavama toimega toiduaineid, mis meie tervise jõudlust tõstab. Läbi seedimise toetamise turgutab ta neerude energeetikat, vähendab külmade käte ja jalgade sündroomi, mõjub suguiha tõstvana. Läbi neerude jõudluse tõusu mõjub lammas hästi ka suguorganite energeetikale ja tervisele. Günekoloogiliste probleemide puhul soovitavad tiibeti arstid lambaliha. Samuti meestele, kel probleem eesnäärmega.

Eriti hea on lambaliha tarbida talvisel perioodil, et keha kevadeni vastu peaks ja nö. soe püsiks. Samuti soovitatakse seda pikast haigusest või kurnatusest nõrkadele inimestele, sünnitanud naistele. Viimaste puhul öeldakse, et tite saanud naine, peab sööma ära terve lamba, et rasedusele kaotatud (neeru) jõud tagasi saada ning titele jõusalt rinnapiima toota.

Kiirele neeruenergeetika langusele viitab äkiline hallide juuste teke. Taastumiseks on soovitav süüa lambaliha.

Eriti tugevalt mõjub mäe lõuna küljel söönud ja elanud musta villaga lammas. See võib tunduda ka loogiline, kuna must lammas soojal mäenõlval on nagu päikesepatarei, mis akumuleerunud soojuse läbi liha meile üle annab.

Ettevaatlik peaks olema lambalihaga üle kuumenenud kehatüübiga , krooniliste põletikega, podagraga inimesed. Samuti ei peaks lambalihaga, nagu lihaga üldiselt, liialdama suvel. Mitte keegi! Liha on talve roog ja suvel peaks selle osakaalu piirama.

Tiibetis ei ole liha grillimise traditsiooni ning seda menetlusviisi ei peeta ka väga tervislikuks. Liha süüakse pigem keedetult.

Närvisüsteemile on hea juua õhtuti lihast ja kontidest aeglaselt keedetud puljongit. See on hea uneprobleemidele, depressioonile, ärevushäiretele.

Autor: Silva Soobik
Sowa Rigpa terapeut Men Lingi Keskuses