Mürobalaan (Terminalia chebula) kasvab looduses monsuunimetsade puuna Indiast Malaisiani. Tiibeti meditsiinis peetakse mürobalaani taimede kuningaks.

India mütoloogia järgi hakkas see puu kasvama ambroosia tilkadest, mis kukkusid maa peale, kui jumal Indra seda taevas jõi. Mürobalaani sanskriti keelne nimi haritaki viitab kollasele värvainele, mida see taim sisaldab ning samuti mürobalaani võimele ravida kõiki haigusi. Tema teine nimi sanskriti keeles, abhaya, tähendab "kartmatust haigustele vastu astuda".

Mürobalaanile on iseloomulikud ümar võra ja hargnevad oksad. Koor on tumepruun, sageli pikisuunaliste pragudega. Lehed on ovaalsed või ellipsikujulised. Õiekobarad asuvad võrsete ladvas ja meenutavad sireli õiekobarat. Viljad on ovaalsed, nende värv varieerub kollasest oranžikaspruunini, valmides muutuvad viljad kõvaks. Mürobalaani viljad, mida nimetatakse ka tindipähkliteks, sisaldavad umbes 34% parkaineid. Raviks kasutatakse mürobalaani vilju nii värskelt kui ka kuivatatuna.

Ajurveedas kasutatakse mürobalaani adaptogeeni ehk organismi kohanemist soodustava ainena ja vananemise vastase vahendina. Manustatuna pärast sööki tasakaalustab see kõiki kolme dosha't. Eri viisidel töödelduna toimib mürobalaan nii kõhulahtisust kui ka kõhukinnisust leevendavalt, parandab seedimist ja soodustab toitainete imendumist. Lisaks puhastab mürobalaan meelt ja mõjub toniseerivalt kesknärvisüsteemile. Teadusuuringud on näidanud, et mürobalaanil on vähi teket ärahoidev, viirusevastane, kolesterooli alandav ja antibakteriaalne toime.